Kompetentside lühikirjeldused

1 Valdan koolitusel käsitletavat valdkonda, teemat või ainet.

Hoian end kursis valdkondlike uuendustega. arvestan valdkonna- ja ainealase teadmusega, teaduspõhisusega ja parimate praktikatega ning õppekavast või koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.

Praegu pakun koolitusi kahes valdkonnas: restoraniteeninduses ja turunduses.

Restoraniteeninduse poolelt toetun oma kogemusele Olde Hansa keskaegses restoranis, kus töötasin neli aastat, sealhulgas teeninduse juhina. Olde Hansas õppisin ja kujundasin ka ise kõrget teenindusstandardit ja töötasin selle nimel, et kõik teenindajad oskaksid külalistele meeldejäävat elamust pakkuda. Koolituste sisu hoian ajakohasena, lähtudes nii maja arengutest kui ka osalejate tagasisidest, ning rakendan koolitamisel andragoogika põhimõtteid.

Turundusega tegelen alates 2020. aastast. Hetkel töötan loovjuhina Optimist Creative’is, mis on võitnud auhindu nii rahvusvahelisel areenil (nt Cannes Lionsi loovusfestivalil) kui ka Eesti suurimal loovusfestivalil Kuldmunal. Igapäevaselt teen koostööd suurte tipptasemel brändidega nagu SEB, Telia ja Trade Estonia ning hoian end kursis valdkonna arengutega, lugedes erialaseid uudiskirju ja pidevalt analüüsides reklaame enda ümber.

Koolituste kavandamisel lähtun alati tellija vajadustest ja täiskasvanute õppimise põhimõtetest, et õppijad saaksid kaasa teadmisi, mis on korraga praktilised ja ajakohased.

Tõendusmaterjalina kaks auhinnatud projekti, milles osalesin copywriter-ina:

Tõendusmaterjal:
Digital Home of the EstroOrdinary Ice Cream
Otsuse koht

2 Tean täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtun koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.

Lähtun koolituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel täiskasvanute õppimise põhiprintsiipidest, mille olen omandanud TLÜ mikrokraadi kursusel Koolitusprotsesside juhtimine.

Tean, et täiskasvanud õppija on iseseisev ja seab endale konkreetseid eesmärke, mistõttu loon alati koolitustel seoseid praktiliste olukordadega, et õppijad näeksid koheselt käegakatsutavat kasu. Mulle on oluline luua ruumi õppijate varasema kogemuse jagamiseks, et tekiksid arutelud, millest kõik midagi praktilist õppida saavad, tuues näiteid oma tööst või igapäevaelust ja luues nendega seoseid.

Koolitustel kasutan aktiivõppe meetodeid (nt grupitöid ja erinevaid aruteluformaate), mis aitavad teadmisi kinnistada paremini kui pelgalt loengu kuulamine. Koolitajana olen sõbralik ja vahetu ning suhtlen õppijatega nagu partner. Juba esimese kontaktiga alustan sellise keskkonna loomist, kus õppijad tunnevad end turvaliselt ja kaasatuna, sest see toetab nende motivatsiooni ja õppimise efektiivsust.

Arvestan, et täiskasvanutel on sageli piiratud aeg ja erinev valmisolek õppimiseks. Seetõttu planeerin koolitused selge struktuuriga, realistlikus tempos ja konkreetse fookusega. Küsin alati tagasisidet, et saaksin ise õppida ja areneda ning kohandada oma koolitusi vastavalt õppijate ootustele ja vajadustele. Õpitu kinnistamiseks annan vabatahtlikke kodutöid ja räägin, kui oluline on õppimisele järgnevate päevade jooksul materjali korrata ja võimalusel kellelegi teisele seletada.

3 Väärtustan täiskasvanud õppijat ja hoian täiskasvanute koolitaja kutse mainet.

Oma töös järgin Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeksit ja konfidentsiaalsusnõudeid.

Täiskasvanute koolitamisel (ja elus üldisemalt) on mulle ülimalt oluline olla alati empaatiline, austav ja viisakas. Pean väga tähtsaks, et iga inimene tunneks ennast turvaliselt ja igaühe individuaalsed õppimisvajadused oleksid võimalikult suurel (ja mõistlikul) määral täidetud. Koolituste alguses kehtestame koos õppijatega sageli ühised reeglid ja kodutööde tegemine on alati vabatahtlik – kui keegi õppijatest ei soovi või ei saa kodutööd teha, siis see ei muuda minu arvamust temast ega tema pühendumusest. Ma kohtlen kõiki osalejaid võrdselt, sõltumata nende taustast või staatusest, ning loon turvalise ja toetava õpikeskkonna, kus igaüks saab saavutada oma potentsiaali ja eesmärgid.

Olen teadlik oma pädevuspiiridest ja vastutan oma tegevuse eest. Austan privaatsust ja konfidentsiaalsust, ei jaga osalejate isiklikku infot ning toetan ka oma kolleege ja koostööpartnereid ausalt ja lugupidavalt. Koolitustel kasutan teiste loomingut ainult kooskõlastatult ja viitan autoritele. Kui peaks tekkima konflikt, lahendan selle avatult ja konfidentsiaalselt, lähtudes kutse eetikakoodeksist, samuti empaatiast, austusest ja diskreetsusest.

Kokkuvõttes pean oluliseks, et kõik osalejad tunneksid end koolitusel hästi: turvaliselt, väärtustatuna ja kaasatuna. See on aluseks edukale õppimisele ja koolitajatöö maine hoidmisele.

4 Järgin täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid õigusakte.

Väärtustan seaduskuulekust ja õiglust oma eraelus ja professionaalses kontekstis – ning käitun alati vastavalt. Nii, nagu ma ei ületa kiirust autot juhtides, jälgin ma ka koolitajana, et minu tegevus oleks seadusega kooskõlas. Koolituste planeerimisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel vaatan, et protsessid oleksid õppija ja tellija suhtes läbipaistvad ning vajalik info oleks kõigile mugavalt kättesaadav. Koolitajana arvestan ka oma pädevuse piiridega ja koolitan ainult nendel teemadel, milles tunnen, et oman väärtuslikke ekspertteadmisi.

Olen tutvunud ja küsimuste tekkimise korral vaatan üle näiteks autoriõiguse seaduse või isikuandmete kaitse seaduse. Vajadusel konsulteerin enda raamatupidajaga. Oma äritegevuses esitan õigeaegselt kõik arved, aruanded ja deklaratsioonid ning maksan vajalikud maksud.

5 Annan õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.

Tagasisidestamine ja reflektsioon on paljuski õppimise aluseks. Koolitajana ja üldisemalt kodanikuna tunnen kohustust pakkuda tagasisidet, kui näen, et sellest võib kellelegi kasu olla. Enne õppijale tagasiside andmist küsin selleks luba ja loa saamisel lähtun kindlast struktuurist, et tagasiside võimalikult hästi omandatavaks teha.

Üldjuhul kasutan väga lihtsat süsteemi ja jagan eraldi kõigepealt konstruktiivse ja seejärel positiivse tagasiside. Tagasisidet andes räägin alati mina-vormis, enda muljetest, arusaamadest ja tunnetest, andmata teisele inimesele hinnanguid, vaid selgitades, kuidas üks või teine asi mulle tundus või mind mõjutas. Alati lisan ka midagi positiivset.

Keerulisemates olukordades kasutan tavaliselt nelja F-i meetodit:

Facts, Feelings, Findings, Future – kõik neli kategooriat käiakse läbi just selles järjekorras. Kõigepealt veendume, et saame olukorra faktidest ühtmoodi aru, siis räägime, milliseid tundeid see sündmus tekitas. Seejärel proovime leida olulised ivad või õppimise kohad ning lõpuks lepime kokku, kuidas tulevikus selliseid olukordi vältida.

6 Kasutan koolitustel keelt korrektselt nii kõnes kui ka kirjas.

Mul on alati olnud väga suur huvi erinevate keelte vastu – juba gümnaasiumis õppisin lisaks inglise, vene ja saksa keelele ka prantsuse keelt. Ülikoolis olen võtnud erineval tasemel keelekursusi näiteks araabia, prantsuse, vene, saksa ja kaasaegse kreeka keele õppimiseks. Loomulikult on mul suur huvi ka eesti keele vastu.

Oma elukutselt olen lisaks koolitajale ka loovjuht/reklaamikirjutaja/turundaja, nii et õigekiri, korrektne keelekasutus ja hea stiil on minu jaoks äärmiselt olulised. Tihti kasutan erinevaid Eesti Keele Instituudi ressursse nagu Sõnaveeb, et kontrollida keelereegleid või sõnade tähendusi.

Naudin ja imetlen eesti keelt selle täies väljenduses nii kõnes kui ka kirjas ja alati vastavalt kontekstile. Igal sõnal on oma koht ja koolitusolukorras oskan valida sobivad sõnad, et rääkida teemast vastavalt õppijate keelelisele tasemele ja varasemale kogemusele valdkonnas, jäädes alati viisakaks ja professionaalseks.

Samas olen mõistnud, et kunagi ei tasu võtta grammatikadiktaatori rolli, sest keel on orgaaniline nähtus. Kirjavigadest või keelevääratustest hoolimata on kõige olulisem see, et inimesed üksteist mõistavad. Aga see muidugi ei tähenda, et enda keelekasutuses lati madalale lasen.

Tõendusmaterjal: 2024. aasta e-etteütluse parimad kirjutajad

---

7 Kasutan asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid:

õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel. Oskan veebist infot otsides olla allikakriitiline, tean digiõppe võimalusi ja oskan kasutada sobilikke meetodeid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses. Oskan luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale õppijate, tellijate ja kolmandate osapooltega.

Koolitajana olen sina peal IKT vahenditega ja kasutan neid läbivalt õppeprotsessi kõigis osades. Oma vastavate kompetentside hindamiseks ja tõestamiseks sooritasin DigCompi digipädevuste testi. Minu tulemused on lisatud tõendusmaterjalina allpool.

Ka oma igapäevatöös kasutan pidevalt IKT-lahendusi, koostan presentatsioone ja esitlen neid klientidele ja kolleegidele. Samuti kasutan erinevate veebipõhiste tarkvarade koostööfunktsioone, et reaalajas tiimikaaslaste ja klientidega suhelda ja töötada (Google Drive, Keynote jmt).

Tõendusmaterjal: Minu digipädevuste testi tulemused

---

1 | Õppeprotsessi ettevalmistamine

1.1 Täpsustan konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi, juhindudes koolituse sisust, eesmärkidest ja õpiväljunditest.

Koolitustegevuse kavandamisel kasutan näiteks NAOMIE mudelit, mis sobib nii koolituste kui ka muude tegevuste planeerimiseks. Sõna NAOMIE on akronüüm:

N – Needs ehk vajadused
A – Aims ehk põhieesmärgid
O – Objectives ehk alaeesmärgid (õpiväljundid)
M – Methodology ehk üldine metoodika (koolituse vorm ja õhkkond)
I – Implementation ehk teostus (koolituse sisu)
E – Evaluation ehk hindamine (sh enda töö tagasisidestamine)

Viimati kasutasin NAOMIE mudelit, kui koostasin ühele Euronicsi töötajale personaalse kirjutamiskoolituse. Selleks sain temaga kokku ja uurisin suulise intervjuu abil välja tema vajadused. Nende põhjal seadsin koolitusele põhi- ja alaeesmärgid (ehk põhimõtteliselt õpiväljundid). Seejärel panin vajadustest ja eesmärkidest lähtuvalt paika üldise metoodika, koolituse sisu ja konkreetsed meetodid, mida koolitussessioonidel kasutada. Samuti lõin tagasisidestamise struktuuri, et anda õppijale ja saada ise koolitajana tagasisidet.

Tõendusmaterjal:
Kirjutamiskoolituse kava esitlus
Märkmed intervjuust õppijaga

1.2 Planeerin oma tegevused, lähtudes etteantud või olemasolevast koolitusprogrammist ja õppekavast.

Koolituste planeerimist alustan alati õppekava kirjapanekust, et oleks selgelt sõnastatud eesmärgid, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. Nende põhjal saan efektiivselt välja mõelda koolituse sisu ja ajakava, veendudes, et ma vahepeal kogemata kursilt kõrvale ei kaldu. Vähemalt koolituse eesmärki, õpiväljundeid ja hindamiskriteeriumeid jagan alati ka õppijatega, et neil kujuneksid selged ootused ja oleks parem isiklikke seoseid luua ja eesmärke seada.

Tõendusmaterjal:
Minu enda koostatud jutuvestmise koolituse õppekava
Õppekava alusel koostatud jutuvestmise koolituse plaan

1.3 Valmistan ette konkreetse koolituse sisu ja valin metoodika.

Lähtudes koolitusprogrammis või õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.

Isegi, kui olen sama koolitust varem teinud, töötan enne uut sessiooni materjalid uuesti läbi ja veendun, et asjakohane tagasiside on arvesse võetud ning koolitus sobitub täpselt konkreetsete õppijate vajadustega. Võimalusel proovin iga kord leida ka mõne uue nüansi või meetodi, et ennast koolitajana harida ja leida meetodid, mis just minu stiiliga kõige paremini sobivad.

Tõendusmaterjal:
Õppekava alusel koostatud jutuvestmise koolituse plaan
Jutuvestmise koolituse jaoks koostatud sisumaterjal

1.4 Koostan ja kohandan õppematerjale.

Lähtudes õppekavast ja koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitan korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.

Olles kasvanud kunstnike peres, tean väga hästi, mida tähendab autorlus ja autoriõigus. Need on ülimalt olulised ka minu töös loovjuhina – et igaüks saaks oma panuse eest õiglase tunnustuse. Väga sageli kasutan tasuta fotosid pildipankadest, mille puhul autoritele viitama ei pea, aga kui see nõue esineb, siis kindlasti teen seda. Oma koolitusi vürtsitan ka aeg-ajalt tsitaatide ja mõtteteradega, mille puhul mainin alati autorit.

Et toetada õppija arengut, õpiväljundite saavutamist ja ka minu professionaalseid ambitsioone koolitajana, loon vastavalt vajadusele õppematerjale, mis koolitusprotsessile kaasa aitavad.

Üldjuhul koostan iga koolitussessiooni jaoks esitluse, mis annab selge struktuuri. Olde Hansas koolitades ma seda võimalust ei kasuta, sest kuna tegemist on keskaegse majaga, toetab näiteks ajaloo kohta õppimist palju paremini see, kui me kanname keskaegseid riideid ja oleme enda keskaegsetes rollides – õppides ja jutustades maja ajaloost just nagu tööolukorras.

Vastavalt vajadusele ka kohandan õppematerjale ja -meetodeid. Kui tegin ülalmainitud kirjutamiskoolitust, leppisime kokku, et kohtume alati näost näkku. Siiski pidime ühe koolituse läbi viima videosilla vahendusel, millepärast pidin ka koolituse vormi muutma.

Selleks, et tagada ka video vahendusel hea kontakt ja õppija kaasatus, kasutasin Google Jamboardi keskkonda. Tänu Jamboardile sain õppijale jooksvalt erinevaid interaktiivseid ülesandeid anda, tema töötamist jälgida ja hiljem seda materjali kodutöös kasutada.

Praktiliste ülesannete kujundamisel lähtusin võimalusel alati sellest, et ülesanne peegeldaks reaalset töösituatsiooni ja lahendust oleks võimalik tööülesannete täitmisel rakendada. Näiteks selle sama Jamboardi ülesande raames mõtles õppija ajurünnaku käigus välja sisuideid sotsiaalmeediapostituste jaoks. Kodutööna sorteeris ta need erinevatesse kategooriatesse. Tänu sellisele töökorraldusele vastas ka video teel tehtud koolitussessioon võimalikult suurel määral õppija vajadustele.

Tõendusmaterjal:
Näidis kirjutamiskoolituse slaidist
Google Jamboardis tehtud kodutöö kuvatõmmis

---

2 | Õppeprotsessi läbiviimine

2.1 Selgitan õppijatele õppekavas ja koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke.

Koolituse alguses räägin alati õppijale, millised on konkreetse koolituse eesmärgid ja kuidas need seostuvad tema tööülesannetega. Seon eesmärgid konkreetsete oskuste ja väljunditega, et õppija näeks kohe, millist kasu ta õpitust saab. Näiteks kirjutamiskoolituse puhul rõhutasin, et eesmärk ei ole ainult tekstide kirjutamine, vaid ka töö efektiivsemaks muutmine, ühtsema brändikuvandi toetamine ja lugejates positiivsete reaktsioonide tekitamine. See aitas õppijal keskenduda kõige olulisemale ja motiveeris teda õppimisprotsessis aktiivselt osalema.

2.2 Tagan õppe läbiviimiseks sobiva füüsilise keskkonna.

Koolituste korraldamisel pööran tähelepanu sellele, et õppekeskkond toetaks õppimist. Kui koolitus toimub füüsilises ruumis, mitte üle videosilla, siis valin võimalusel vaikse ja avara ruumi, kus on olemas vajalik tehnika (projektor, internetiühendus, pabertahvel). Samuti jälgin, et ruum oleks mugav ja segajateta, et õppija saaks keskenduda. Kui koolitus on veebipõhine, siis selgitan õppijale enne õppetöö algust vajalikke tehnilisi tingimusi (kaamera, mikrofon, stabiilne ühendus) ning vajadusel testin koos temaga töövahendid läbi. Nii tekib õppijal kindlustunne ja sujuv õppimiskogemus.

2.3 Viin läbi õppeprotsessi, lähtudes õppekavast ja koolitusprogrammist.

Planeerin iga koolitussessiooni nii, et teooria ja praktika oleksid tasakaalus ja õppijal oleks võimalik õpitut kohe rakendada. Kasutan erinevaid meetodeid, et koolitus oleks vaheldusrikas: arutelusid, praktilisi ülesandeid ja näidete analüüsi. Vaheldus aitab ka hoida õppija tähelepanu ja tagada materjali parema kinnistumise. Siiski on oluline on ka paindlikkus: kohandan õppetöö tempot ja ülesannete raskusastet vastavalt õppija tasemele ja vajadustele. Nii püsib õppeprotsess eesmärgipärane, aga samas ka õppija jaoks jõukohane ja motiveeriv.

2.4 Hindan õpiväljundite saavutamist vastavalt etteantud hindamisjuhendile ja annan tagasisidet.

Õppija tööde hindamisel lähtun kokkulepitud kriteeriumidest, mis on seotud õpiväljunditega. Annan igale tööle tagasisidet nii tugevuste kui ka arendamist vajavate kohtade kohta. Näiteks tekstiloomes toon välja, mis on hästi lahendatud (stiil, sõnavara, sihtrühma arvestamine), ja pakun konkreetseid soovitusi, kuidas teksti paremaks teha. Tagasiside eesmärk ei ole ainult hinnata, vaid toetada õppija arengut ja anda talle kindlust, et ta liigub õiges suunas. Lisaks palun ka õppija ise enda töid hinnata, et toetada tema oskust ise õppimist jätkata ning et ta oma arengut teadvustaks.

Tõendusmaterjal:
Kirjutamiskoolituse kodutöö kuvatõmmis

---

3 | Õppeprotsessi analüüs ja hindamine

3.1 Kogun õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, kasutades etteantud või olemasolevaid meetodeid.

Pärast koolitust küsin õppijatelt alati tagasisidet, et saada ülevaade õppeprotsessi tugevustest ja kitsaskohtadest. Selleks tekitan koolituse lõpuosas suulise arutelu või palun saata vabas vormis meili. Tagasisideküsimused on suunatud konkreetsete koolituse aspektide kohta – näiteks kui kasulikud olid harjutused või kas õpitud oskusi on võimalik oma töös kohe rakendada. Aga vahel kasutan ka avatud küsimusi või palun näiteks igal õppijal nimetada ühe asja, mis eriliselt kõnetas, ja ühe asja, mis selgusetuks jäi.

Saadud arvamused aitavad mul järgmisi koolitusi edasi arendada, et need oleksid õppijasõbralikumad ja tulemuslikumad.

Tõendusmaterjal:
Kuvatõmmis kirjutamiskoolituse esitlusest, tagasiside slaid
Kuvatõmmis kirjutamiskoolituse õppija tagasisidest minule

3.2 Teavitan seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.

Kui koolituse otsene tellija ise koolitusel ei osale, annan talle pärast koolitust teada, kuidas õpe läks ja kes osalesid. Tavaliselt lepin kokku, et teeme seda telefoni teel või Messengeris. Kui peaks juhtuma, et mõni õppija õpiväljundeid ei saavuta, siis annan ka sellest teada ning soovitan õppija järgmisele koolitusele saata. Seda pole seni küll siiski juhtunud, aga sellises olukorras toon kindlasti esile, millised konkreetsed oskused jäid õppijal puudulikuks ning kuidas see tema tööülesandeid toetab, kui ta uuesti koolitusele tuleb.

Nii on kõigil osapooltel selge ülevaade koolituse tulemustest ning on võimalik õppija edasist arengut teadlikumalt toetada. Samuti näitan niimoodi ka enda professionaalsust, vastutustunnet ja ausust.

Tõendusmaterjal:
Kuvatõmmis sõnumitest koolituse tellijale

---

4 | Professionaalne enesearendamine

4.1 Tean, et minu tegevus ja käitumine õppeprotsessis on seotud õppija õpitulemustega.

Pean oluliseks mõtestada oma tegevust, et mõista, kuidas minu käitumine õppeprotsessis toetab õpitulemuste saavutamist. Näiteks olen märganud, et õppijate motiveerimisel on suur mõju minu enda entusiastlikul ja toetaval suhtumisel ning õigetel hetkedel huumori kasutamisel. Kui näitan, et usun õppija võimetesse ja annan talle piisavalt aega praktiliste ülesannete lahendamiseks, siis saab ta suurema tõenäosusega positiivse kogemuse ja saavutab õpiväljundid. Samuti jälgin, et annaksin tagasisidet alati konstruktiivselt, empaatiliselt ja lahendustele suunatult – see aitab õppijal oma arengut paremini teadvustada ja tõstab tema enesekindlust.

Selleks, et paremini mõista enda konkreetsete tegevuste mõju õpitulemustele, analüüsin koolitusolukordi ja olen koostanud ka koolitajaidentiteedi raamatu, mis aitab mul oma teekonda mõtestada ja sihipäraselt suunata.

Tõendusmaterjal:
Koolitajaidentiteedi raamat

4.2 Reageerin füüsilisele ja vaimsele üleväsimusele, vähendades oma koormust.

Olen teadlik, et minu heaolu mõjutab otseselt õppetöö kvaliteeti. Seetõttu jälgin oma töö- ja puhkeaja tasakaalu ning oskan märgata väsimuse märke. Kui tunnen, et koormus kasvab liiga suureks, planeerin teadlikult taastumisaega, näiteks lühemaid tööpäevi enne või pärast intensiivset koolitust. Samuti püüan kombineerida tööülesandeid nii, et nõudlikumad tegevused vahelduksid kergemate ja loovamate ülesannetega. Keerulisematel perioodidel jälgin hoolega, et saaksin ka piisavalt füüsilist koormust ning veedaksin aega õues.

Selline lähenemine aitab mul säilitada värskust ja energiat, et olla õppijatele toeks kogu õppeprotsessi vältel.

4.3 Käsitlen ennast õppijana ja vastutan enda arengu eest.

Pärast igat läbiviidud koolitust ja töötuba tegelen refleksiooniga, et tagada pidev professionaalne areng. Selleks mõtlen läbi ja panen kirja, mis mul hästi välja tuli, milles on veel arenguruumi ja mis on kõige olulisemad õppetunnid mulle endale. Samuti kogun tagasisidet õppijatelt ja võimalusel ka kaaskoolitajatelt.

Tõendusmaterjal:
Eneseanalüüs pärast minu läbiviidud koolitust